Mõni aasta enne seda, kui hakkasin jäädvustama pulmi videona, avanes mul võimalus astuda hoopis teistsugusesse maailma, teatrisse. 2010. aastal kutsuti mind salvestama etendust “Kadunud tsirkus”, mille lavastas Üllar Saaremäe. See oli minu jaoks tõeliselt põnev väljakutse: jäädvustada professionaalse teatri etendus nii, et laval sündiv maagia jõuaks vaatajani ka kaamerasilma kaudu.

Etendus toimus Rakveres praeguses Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamajas. Tollal oli see spordisaal, mis oli etenduse jaoks ümber kujundatud teatriruumiks. 

Etenduse salvestasin kolme kaameraga: kaks olid teatri omad ja ühe rentisin lisaks. Selline kogus kaameraid võimaldas püüda lavalt erinevaid vaatenurki, tabada näitlejate emotsioone, liikumist ja kogu lavaruumi dünaamikat. Teater on alati kordumatu, sest iga etendus sünnib ainult selles hetkes, mis teebki jäädvustamise eriliseks.

Valminud salvestus andis teatrile kindlust kasutada minu oskusi ja kaamerat ka edaspidi. Nii sai alguse pikem koostöö Rakvere Teatriga. Aastate jooksul olen saanud jäädvustada mitmeid nende menukaid suvelavastusi nii vabas õhus kui ka erilistes paikades Lääne-Virumaal ning Harjumaal Kolgakülas. Nende sekka on mahtunud hulgaliselt etendusi teatrimaja suures ja väikeses saalis.

Kõik etenduste salvestused on jäänud teatri arhiivi mälestuseks lavastustest ja abiks ka siis, kui mõni etendus uuesti lavale tuuakse ning algab selle taastamise protsess. Kaamera kaudu talletub ajahetk, mis muidu kaoks viimase aplausiga.

Teater on olnud minu jaoks alati midagi enamat kui lihtsalt töö. See on maailm, kus kohtuvad lugu, emotsioon, valgus ja inimlik kirg. Võimalus olla selle maailma lähedal ja seda jäädvustada on olnud minu jaoks eriline kogemus kultuuri vallas.

2015. aastal tunnustas SA Rakvere Teatrimaja mind mängupartneri ordeniga. See oli liigutav ja suur au, märk sellest, et ka kaamera taga tehtud töö võib olla osa teatrist.