Mõni aasta enne seda, kui hakkasin pulmi videona jäädvustama, avanes mul võimalus astuda hoopis teistsugusesse maailma – teatrisse. 2010. aastal kutsuti mind salvestama Kadunud tsirkus, mille lavastas Üllar Saaremäe. See oli minu jaoks tõeliselt põnev väljakutse: jäädvustada professionaalse teatri etendus nii, et laval sündiv maagia jõuaks ka kaamerasilma kaudu vaatajani.

Etendus toimus Rakveres, praeguses Arvo Pärdile pühendatud Ukuaru muusikamajas. Tollal oli see spordisaal, mis oli etenduse jaoks ümber kujundatud teatriruumiks. 

Etenduse salvestasin kolme kaameraga – kaks olid teatri omad ja ühe rentisin lisaks. Selline hulk kaameraid võimaldas püüda lavalt erinevaid vaatenurki: näitlejate emotsioone, liikumist ja kogu lavaruumi dünaamikat. Teater on alati kordumatu – iga etendus sünnib ainult selles hetkes ning just see teeb selle jäädvustamise nii eriliseks.

Valminud salvestus andis teatrile kindlust kasutada minu oskusi ja minu kaamerat ka edaspidi. Nii sai sellest alguse pikem koostöö Rakvere teatriga. Aastate jooksul olen saanud jäädvustada mitmeid nende menukaid suvelavastusi – nii vabas õhus kui ka erilistes paikades Lääne-Virumaal ning Harjumaal Kolgakülas. Nende sekka on mahtunud ka hulgaliselt etendusi teatrimaja suures ja väikeses saalis.

Kõik need salvestused on jäänud teatri arhiivi – mälestuseks lavastusest ja abiks ka siis, kui mõni etendus uuesti lavale tuuakse ning algab selle taastamise protsess. Kaamera kaudu talletub hetk, mis muidu kaoks koos viimase aplausiga.

Teater on olnud minu jaoks alati midagi enamat kui lihtsalt töö. See on maailm, kus kohtuvad lugu, emotsioon, valgus ja inimlik kirg. Võimalus olla selle maailma lähedal ja seda jäädvustada on olnud minu jaoks eriline kogemus kultuuri vallas

2015. aastal tunnustas SA Rakvere Teatrimaja mind mängupartneri ordeniga. See oli liigutav ja suur au – märk sellest, et ka kaamera taga tehtud töö võib olla osa teatrist.