Pulmavideod – päev, mis väärib enamat kui lihtsalt salvestust

Foto: Jaanus Lekk

Pulmapäev on üks neist haruldastest hetkedest elus, mis möödub alati liiga kiiresti. Noorpaarile, nende peredele ja sõpradele näib see päev justkui korraga nii pikk ja samas mööduv ühe hingetõmbega. Just seetõttu on lisaks fotodele ka video midagi enamat kui lihtsalt mälestus – see on võimalus aastaid hiljem taas kogeda samu pilke, naeru ja liigutavaid hetki, mis sellel päeval õhus olid.

Pulmades olen käinud tegelikult palju varem, kui hakkasin neid ise kaameraga jäädvustama. Mäletan hästi oma esimesi samme videograafina – aega, mil mul veel oma ettevõtet ei olnud ja käisin alltöövõtjana tööl Kuukabarra OÜ-s. Sealt tulidki minu esimesed kogemused pulmafilmide tegemisel. Aasta oli 2012. Närv oli tol päeval päris pingul, sest juba siis tundsin väga selgelt, kui suur vastutus see töö tegelikult on.

Pulmapäev on kordumatu. Seda ei saa uuesti lavastada ega tagasi kerida. Just seepärast on oluline, et see saaks jäädvustatud võimalikult hästi – nii, et hiljem, kui aastad on möödunud, oleks seda hea vaadata nii noorpaaril endal kui ka neil, kes sel päeval nende kõrval olid.

Iga pulm on omanäoline. Iga päev toob kaasa oma tempo, oma emotsioonid ja oma väiksed, aga olulised detailid. Tänaseks olen saanud jäädvustada ligi kolmkümmend pulmapäeva ning igaüks neist on olnud täiesti erinev.

Enne pulmi kohtun alati noorpaariga, et kuulda nende päeva plaanist, mõista paremini selle rütmi ning teada saada ka väiksemaid nüansse ja soove, mis neile endile eriti tähtsad on. Nii saab video jutustada lugu, mis on päriselt nende oma.

Pulmavideo salvestamisel on minu eesmärk luua midagi enamat kui lihtsalt sündmuste kronoloogia. Ma püüan teha sellest väikese lühifilmi – loo rõõmsast ja emotsionaalsest päevast, mille keskmes on inimesed, nende tunded ja atmosfäär.

Fookuses on ehtsad hetked, detailid ja päeva loomulik kulg – alates hommikustest ettevalmistustest kuni pulmatordi lõikamiseni. Kaamera on kohal, kuid jääb võimalikult märkamatuks, et päeva loomulikkus säiliks.

Hiljem loob montaaž kõigest terviku. Mitte lihtsalt sündmuste jada, vaid loo, mis kestab ajas – ja mille juurde saab alati tagasi tulla.